Valutu ja efektiivne

Efektiivne ja valutu uuring

Jämesoolevähi sõeluuring võimaldab avastada jämesoolevähki varasemas staadiumis või enne selle tekkimist ehk vähieelses seisundis. Jämesoolevähki haigestumise ja suremuse vähendamiseks on mitmes riigis kasutusel rahvastikupõhised sõeluuringuprogrammid.

Enamikus riikides on sõeluuringu meetodina kasutatud peitveretesti, mille abil saab avastada roojas leiduvat verd. Koloskoopia (jämesoole uurimine painduva torukujulise videokaameraga varustatud instrumendiga) võetakse appi vaid positiivse peitveretesti korral.

Koloskoopia on täpsem kui jämesoole röntgenuuring ning võimaldab vajadusel võtta uuringu käigus biopsiaid ehk koeproove, mida hiljem saab mikroskoobiga uurida. Koloskoopia annab kõige kindlama vastuse ja on tänapäeval valutu protseduur!

Kellele on uuring mõeldud?

Jämesoolevähi sõeluuringus osalevad 60–69-aastased mehed ja naised iga kahe aasta tagant. 2022. aastal kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata naisi ja mehi sünniaastatega 1954, 1956, 1958, 1960, 1962.

Jämesoolevähi uuringule saavad minna inimesed ka sõeluuringu väliselt ja selleks ei pea sõeluuringu sihtrühma kuuluma.

Kuidas uuringule minna?

Vähi sõeluuringute register kogub andmeid rahvastikuregistrist, vähiregistrist ja tervise infosüsteemist ning moodustab sõeluuringu sihtrühma. Sihtrühma kuuluvatele inimestele saadab vähi sõeluuringute register nimelise kutse. Sõeluuringute kutsed saadetakse elektrooniliselt kasutades selleks eesti.ee teavitusteenust. E-kutse saavad kõik sõeluuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kellel on isikukood@eesti.ee e-post suunatud igapäevaselt kasutuses olevale meiliaadressile või rahvastikuregistrisse märgitud isiklik meiliaadress. Kui vähiregister infot e-posti kohta ei saa, saadetakse välja paberkutse rahvastikuregistris märgitud aadressile. Sõeluuringus osalemiseks vajaliku väljaheiteproovi võtmise komplekti saab oma perearstikeskusest ning selleks on vaja registreerida end pereõe vastuvõtule.

Miks osaleda uuringus?

Sõeluuring kui esmane ennetus aitab ära hoida vähi tekke. Vähk hakkab tekitama kaebuseid ja sümptomeid alles siis, kui see on levinud teistesse organitesse, mil seda on ravida juba oluliselt raskem. Sõeluuringus tulebki käia enne kaebuste tekkimist, et avastada kasvaja sellises etapis, kui seda saab veel ravida.

Millised on võimalikud ohud?

Sõelkoloskoopia on tänapäeval valutu protseduur. Sooleuuringut teevad kogenud ja vastava koolituse läbinud arstid. Sõeluuringuga kaasneb alati mõningane risk. Peitveretesti tegemisega otsest tervisekahju ei põhjustata, kuid iga sõeluuringumeetodiga kaasneb alati oht valepositiivsete ja valenegatiivsete tulemuste saamiseks. Valepositiivse tulemuse korral läheb inimene edasi koloskoopiasse, millega kaasneb tervisekahju risk.

Koloskoopiaprotseduuriks ettevalmistamisega seotud kõrvalnähud on puhitustunne ja kõhuvalu. Koloskoopiast põhjustatud tüsistusi esineb harva (neid on uuringute järgi kuni viiel protsendil patsientidest). Tüsistuste tekkeriski vähendab asjaolu, et sõeluuringute tegijateks on valitud suure koloskoopiakogemusega arstid.